Kuidas emana mitte läbi põleda?

Emaks olemine on üks raskemaid ameteid ning hea ema staatus tundub vahel olevat suisa kättesaamatu. Väikeste laste emad on sageli kurnatud ning suuremate laste emad muretsevad palju. Mõnikord tundub igale emale, et ükskõik kui palju ta ka ei pingutaks – ikka on sellest vähe. Lapsed on jonnakad, abikaasa ei saa piisavalt tähelepanu, kodu on segamini jne.

Kuidas tulla ema-ametiga võimalikult hästi toime nii, et rahul oleksid nii lapsed kui abikaasa ja olla seal juures ka ise rahulolev ning õnnelik?

Sünnitusjärgne depressioon on ravitav

Alustuseks peame rääkima kõige tõsisemast teemast – nimelt depressioonist. Uuringud on näidanud, et kuni 10% emadest kannatab lapse esimesel eluaastal sünnitusjärgse depressiooni all, mis tähendab meeleolude vaheldumist, kurba tunnet, nutmist, unehäireid ja halbu mõtteid. Ajutiselt võib seda kõike kogeda pea iga ema, kui aga need sümptomid jäävad pikalt püsima või süvenevad, siis on tegemist haigusega ja sellega peab kindlasti tegelema. Sünnitusjärgset depressiooni on võimalik ravida – selleks tuleb pöörduda arsti või nõustaja poole.

Väga tähtsad on ka:

• korralik toitumine;
• uni ja lõõgastumine;
• liikumine;
• lähedaste toetus.

Kui sul esineb pärast lapse sündi sünnitusjärgsele depressioonile viitavaid sümptomeid, siis ei tohi kindlasti jääda oma murega üksi. Kui sa ei suuda kohe arsti juurde minna, siis on esimese sammuna võimalik küsida tasuta nõu näiteks Peaasi.ee nõustajatelt, kes on vaimse tervise spetsialistid ja vastavad küsijatele kolme päeva jooksul.

Mõned „ellujäämisnipid“ emadele

Majast välja

Terve päev lastega kodus nelja seina vahel viibimine muudab lapsed rahutuks ja ajab ema hulluks. Isegi kui teil ei ole parasjagu vaja kusagile kaugemale minna, siis minge lihtsalt õue – toast välja. Värske õhk mõjub alati hästi, nii laste põskedele kui ema vaimsele tervisele.

Treening teeb imet

Jah, trenn on iga naise füüsilisele vormile kahtlemata kasulik tegevus, kuid sageli avastavad noored emad, et kõhnaks saamine või võhma kasvatamine ei ole enam treeningu peaeesmärk, vaid pigem boonus. „Ma treenin selleks, et see on ainus kord päeva jooksul, kui ma saan oma mõtted katkestusteta lõpuni mõelda. Trenniks on raske aega leida, aga selle nimel tasub pingutada, sest pärast seda on pea palju selgem ja stressitase kahaneb märgatavalt,“ kirjeldab Lea, 2-aastaste kaksikute ema.

Leia aega vaid endale

Tõenäoliselt teab sisimas iga ema, et vaimse tervise säästmiseks tuleb leida aega, mis kuulub vaid talle endale – näiteks hobiga tegelemiseks või lihtsalt lõõgastumiseks. Väikeste laste kasvatamine on ju pidevalt nagu 24-tunnine tööpäev, mis tähendab, et puhkust ja haiguspäevi ei ole ning kindlat lõunapausi samuti mitte. Jäta laps(ed) vähemalt kord nädalas abikaasa, vanavanemate või lapsehoidja hooleks ning ära tunne selle pärast mitte vähimatki süüd. Puhanud ema on rõõmsam ja jaksab jälle.

Võta vabalt

Ära tunne end halvasti, kui vahel jäävad nõud või pesu pesemata. Kõigil tuleb ette raskeid päevi, kui ei jõua või ei taha midagi teha. Seega, ära muretse – mõnikord on lubatud rahulikult päev otsa logeleda, näiteks koos lapsega. Võid jätta ka segamini toa selja taha ja minna lapsega üheskoos hoopis kohvikusse jäätist sööma. Just sellised momendid ja mälestused on need, mis tegelikult loevad, mitte see, kui korras ja puhas on mingil hetkel sinu majapidamine.

Kõiki eespool kirjeldatud soovitusi ei pruugigi olla lihtne ellu viia. Mõnel emal pole last kuskile ega kellegagi jätta, et ise vahel trenni teha või hobiga tegeleda. Nõnda võib olla näiteks siis, kui abikaasa töötab välismaal ja vanavanemad elavad kaugel. Siiski võiks midagi välja mõelda, et leida endale vaba aega kasvõi väga harva, kui et üldse mitte. Näiteks, saab palgata lapsehoidja, kes käiks kord nädalas. Samuti võib proovida leida teine ema, kelle lapsed on samas vanuses ja siis saab kordamööda hoida üksteise lapsi. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Jõudu ja vastupidavust kõigile emadele!