Mida teha väikeseks jäänud riietega?
Lapsevanemad teavad väga hästi, et riidehunnikutega tegelemisest laste puhul ei pääse. See teema on justkui lõputu ring – alatasa on midagi väikseks jäänud ja iga kord juhtub see justkui üleöö. Kui uute riiete soetamine on isegi põnev ja sellesse saab kaasata ka lapse enda, siis lõputud hunnikud väikeseks jäänud riideid ja jalanõusid tunduvad tüütud ning tekitavad küsimusi:
- Mida ma selle kõigega nüüd teen?
- Kas annaks ära? Kellele?
- Kuhu ma need asjad viin?
- Kas peaksin hoopis müüma?
- Kuskohast ma leian sellise aja?
Eriti morjendav on niisugune kohustus siis, kui majapidamises on ruumipuudus ja tahaks asjad kiiresti kuskile eest ära toimetada. Vaatame lähemalt, milliseid võimalusi emad selle mure lahendamiseks kasutavad.
Imikuriided sõbrannadele
Beebid kasvavad esimesel eluaastal väga kiiresti ja seega jääb suur osa nende kantud riietest üsna korralikuks. Tavaline praktika on, et tillukesi riideid antakse edasi sõbrannadele, kes ootavad lapse sündi. Muidugi mõista võib beebiriided jätta ka endale, kui tead juba ette, et praegune kandja saab tulevikus omale venna või õe.
26-aastane Reelika soovitab riided viia haiglasse. „Päris tillukesed imikute riided viisin mina sünnitusmajja, sest seal vajatakse riideid kogu aeg. Sobivad mütsid, bodid, püksid. Kõige enam on tarvis muidugi suurust 50–56, kuid ka veel väiksemaid,“ soovitab ta.
Korralikud üleriided ja jalanõud müüki
Kõige hinnalisemad on enamasti jalanõud ja korralikud üleriided – nii kevade-sügise jaoks mõeldud kui ka talvehooaja omad. Neid tavaliselt niisama ära anda ei raatsi, sest mingi osa neile alguses kulutatud summast võib saada tagasi. Eriti siis, kui riided on säilinud üsna korralikuna ja teeniks kedagi edukalt ka tulevikus.
Seega, kui müügiks on aega ja tahtmist, siis tasub tervete ja korralike asjade puhul selle ette võtta küll. Kus emad tavaliselt asju müüvad? Populaarsed kauplemiskohad on oksjoniportaalid ja sotsiaalmeedia grupid. Kui aga aega on rohkem, siis miks mitte müüa neid esemeid hoopis mõnel kirbuturul. “Mina näiteks olen võtnud omaks põhimõtte, et kui asi on selline, mille eest ma ise oleksin valmis raha maksma, siis proovin müüa,“ kommenteerib 30-aastane Margit.
Interneti kaudu müümisel peab samuti arvestama ajakuluga, mis tekib riideid või jalanõusid pildistades, kuulutuse üles panemisel, ostjatega suhtlemisel ning hiljem ka pakkimisel ja eseme teele saatmisel. Lisaks tuleb arvestada väiksemaid nüansse – nagu näiteks seda, et foto võiks müügiedu tagamiseks olla esinduslik ja ilusa taustaga jne.
Kuhu kasutatud riided viia?
Kõige rohkem leidub tõenäoliselt riideid, mida müüa ei viitsi (ja poleks nii ajaliselt kui rahaliselt mõtetki), aga ära visata oleks samuti patt. Niisugused riided on näiteks korralikud pluusid, püksid, seelikud jms. Kui pole parasjagu ka selliseid tuttavaid, kellele saaks rõivad niisama ära anda, siis kuhu need viia?
Õnneks on palju häid variante – suuremates linnades on Uuskasutuskeskused, Sõbralt Sõbrale poed, H&M’i kauplustestes ootavad tekstiilesemeid kogumiskastid ja suure tõenäosusega võtavad riideid vastu pea kõik „kaltsukad“ ning taaskasutuspoed. Tuleb vaid riided kokku koguda ja kohale viia. Mõistagi on hea tava anda ära üksnes puhtaid ning veel kasutatavaid esemeid.
Seega – riiete olmeprügisse viskamine on kõige viimane ja pigem mittesoovitatav teguviis, sest eesmärk võiks ikkagi olla võimalikult vähene raiskamine ja taaskasutus. Olmejäätmete prügikasti võib panna üksnes väga rikutud – märjad, hallitavad ja katkised – riided, sest neid enam ümber töödelda ei ole võimalik.
